Tuulelaulu segased ajad

Tuulelaulu tiim on oma veerandisel purjekal merd kündnud tänavuseks neli suve. 2011. aasta hooaeg on meile taas väga edukas - tegime 32 starti, milledest saavutasime 23 poodiumikohta ja milledest omakorda 12 sõitu tõid kaela kuldse medali. Kuigi see on ilmselt kõigi Eesti veerandtonniste hulgas suurim medalisaak, tõi hilissügis kaasa paljude jaoks pomm-uudise - Tuulelaul on müügis.

Selleks, et kirjutada lahti, mis siis tegelikult toimub, peame me vaatama tagasi 4 aasta tagusesse aega ehk perioodi kui me Tuulelaulu tiimi kokku panime. Nimelt olin 2007. aasta lõpuks aktiivsest svertpaadil purjetamisest u 5-6a eemal olnud. Kaasa sai küll tehtud mõned Muhu väina etapid ja mõned kohalikud sõidud Saaremaal ja Tallinnas, kuid soovid olid hoopis suuremad - tahtsin purjetada aktiivselt avamerd päris enda tiimiga. Sama aasta lõpus toimunud Saaremaa Merispordi Seltsi hooaja lõpupeol püüdsin peldikuukse taga kinni Toomas Sootsi ja kurtsin oma muret: "Mul on sõpradega tiim ja tahaks kangesti purjetada, kas tead mõnd jahti, mida saaks rendile võtta." Tomil oli vastus varnast võtta - muidugi, võtke minu Eneli. Kuigi ambitsioon oli veits suurem ja hing ihkas ikka majandusõitsengule omaselt mõnd suuremat jahti, siis tänu soodsale nn rendidiilile lõime ikkagi käed. Peale 1,5 kuust "rentimist" ilmusid täiesti juhuslikult välja "ostjad valgevenest" ning sundseisus pidime jahi üles ostma, et saaks ikka hooaja lõpuni sõita. Kuna veerandine ei olnud ikkagi nö meie jaoks, siis panime jahi kohe peale Muhu väina uuesti müüki ning Eneli õnneks leidis ta endale väga hea uue peremehe, Jensi.

Meie aga hakkasime jälle oma valget laeva otsima. Peale mõningast otsingut sai aga selgeks, et ega meil töötutel, üliõpilastel ja madalapalgalistel ikka tegelt uue jahi jaoks raha ei ole ja nii komistasime pool juhuslikult Nasva sadamas juba aastaid kail seisnud Tuulelaulu otsa. Mõtlesime, et päris hooaega ei tahaks vahele jätta ja ostaks selle jahi paariks-kolmeks hooajaks ning siis vaatame edasi. Mõeldud tehtud.

Tuulelaul osutus aga kuradima kärmeks pilliks ja juba esimesel hooajal saime oma vanade purjedega 35 sõidust 8 medalit ja Muhu väina ülikõva 5.koha. Heade tulemuste taustal olid sellesügisesed tiimisisesed läbirääkimised teemal "Kuhu edasi," väga rasked. Peale pikki diskussioone langetasime aga otsuse, et müüme ikkagi jahi.

Tuulelaul on müügis olnud tänaseks u 1,5 kuud. Huvilisi on olnud nii siit kui sealt poolt piiri, aga diili lukku pole tänaseks õnnestunud veel lüüa. Mis aga meist edasi saab? Uus jaht oli põhimõtteliselt juba enne aasta lõppu välja valitud, kuid selle ostu eelduseks on praeguse jahi müük.

Tuulelaul on aga usaldatud Noblessneri sadama paadimeistrite käe alla. Jaht saab täiesti uue põhjamürgi ning teostatakse nipet-näpet muid hooldustöid. Tuleb tunnistada, et Sail Investi mehed on Eesti turul täesti klass oma ette. Nii proffi teenindust pole me oma seniste talvehoiustamiste ja hooldustööde juures veel näinud. Sellest kõigest aga peagi pikemalt.

Seega on praegu meie jaoks väga segane aeg. Kas leiame Tuulelaulule ostja? Kas välja valitud uus jaht on saadaval ka siis kui Tuulelaulu müüdud saame? No kurat seda teab... Panen aga kõikidele blogi lugejate südametele - sellist võidupilli iga päev müügiks ei pakuta ja tegutseda tuleb NÜÜD!

Kalev JK hooaja lõpupidu

Tänavune avamere purjetamise hooaeg oli meie meeskonnale järjekorras neljas ja kolmandat aastat järjest oli meil põhjust osa võtta hooaega kokkuvõtvast Kalevi Jahtklubi hooaja lõpupeost, kus meenutati möödunud hooaega ning premeeriti parimaid.

Kõige väiksemate jahtide osavõtt sellest vahvast üritusest on läbi aegade olnud suhteliselt kasin. Nii ka sel aastal. Lisaks Tuulaulule olid esindatud veel ka Blanca, Leila ja Gemma esindajad. Meenutada oli möödunud hooajast nii mõndagi, kuid seltskonna peajututeema keerles suuresti juba järgmisel hooajal ja Tuulelaulu müügil ning võimalikel tulevikuplaanidel. Viimaste kohta on aga veel liiga vara ametlikult sõna võtta, sest plaanid on veel veidi liiga toored. Üks on aga kindel - liigume edasi põhimõtte - kiiremale, kõrgemale, kaugemale - järgi.


Tuulalulu tänavune sõjasaak Kalevi Jahtklubi regattidel oli ütlemata rikkalik - saavutasime esikoha nii Kolmapäevaregattide koondkokkuvõttes kui ka 7 osavõistlusest koosnevas Caprice Cup seeriavõistlusel. Meie auhinnakapis säravad nüüdsest 2 suurt karikat ja kirkaimad medalid. Lisaks ilustab kapteni rannet nüüd vinge Tissot' käekell, mis oli Caprice Cup'i peaauhinnaks.

Hooaja lõpuvõistlus

Kui Tuulelaulu tiim laupäeva hommikul Piritale jõudis, oli jaht juba ette valmistatud. Sellist "ettevalmistlust" ei oleks aga osanud uneski ette näha. Nimelt oli värske Kolmapäevaregattide võitjapaat üle puistatud roosiõite sülemiga. See tõeliselt romantiline šest võttis südame härdaks ka meie tiimi kõige kangemal merekarul. Suur tänu, kes iganes selle vahva ettevõtmise taga olid!

Nüüd aga lõpuvõistluse juurde. Sügisele omaselt puhus tuul keskmiselt valjemalt, s.o. u 7-10m/s. Meie tiim oli mehitatud 4-liikmelisena, puudu oli vöörimees Andro. Kuna aga meteoroloogid nägid ette pigem tuule vaibumist kui selle valjenemist, siis otsustasime abikäsi juurde mitte värvata.

Ülalolev foto on tehtud mõned sekundid enne starti. All vasakus nurga on näha ka Tuulelaulu vöör. Jah, me jäime starti korralikult hiljaks. Nimelt olime enne starti otsustanud genoat tuules mitte kulutada ja jätsime selle heiskamise viimasele hetkele. Kolme asja korraga teha - purje heisata, jahti trimmida ja stardiks valmistuda - ühe puuduva kätepaariga seda teha ei jõua ja nii see start käriseski... Õnneks saime käigu päris kiiresti ette ja head ründenurka sõites olime esimese krüssu keskpaigaks juba esikolmikus. Distantsiks muide oli 2 "vorsti" finišiga jõel.

Esimeses pöördemärgis olime Blanca järel teisena. Leila oli meist veel 5min enne märgivõttu vasakuga eest läbi sõitnud, kuid märgiks oli vahe mõned paadipikkused juba meie kasuks.

Peale märgivõttu saime spinnakeri teistest kiiremini üles ja tööle ning õige pea õnnestus meil ka Blancast mõõda sõita. Olime tõusnud liidriks. Huvitavaks tõotas olukord kujuneda aga märgus. Lisaks meile ja Blancale olid sama märki võtmas ka esimese grupi suured jahid eesotsas 41-jalase Premiumiga. Olid nad ju sõitmas sama distantsi, ainult ringide arv oli suurem. Selles pundis kõige sisemist positsiooni omades pöörasime ümber märgi esimesena meie. Paraku olid aga spinni-brassil stressisõlmed sees ja spinn ei tulnud lõpuni alla. See võimaldas Blancal kohe märgis meist paremini kõrgust võtta ja ka mööduda. Palju ei puudunud, et ka Premium ja Olympic meist käparditest üle oleks sõitnud. Nii hullusti õnneks ei läinud ja saime hakata halastamatult uuesti Blancat püüdma.

Teise ja ühtlasi viimase krüssuga aga midagi märkimisväärset ei juhtunud. Vahe Blancaga eriti ei muutunud ja ka Leila püsis meie selja taga ohutus kauguses. Nagu hooaja teises pooles välja on kujunenud, siis meie trio selja taga tuleb reeglina jupp tühja maad ja alles siis tuleb ülejäänud seltskond tihedalt puntras. Sel korral oli osalejaid meie grupis üllatuslikult palju - 10 jahti - nii et ka taga pool käis väga tihe andmine.


Viimasele pärituule otsale sõites oli kõik veel võimalik, Blanca püsis ilusti löögiulatuses. Kiire spinniheiskamise ja õnnestunud trimmiga saime nad õige pea ka kätte, kuid mööda sõita ei suutnud. Otsustasime hoopis teha paar vahehalssi ja lootsime puhta tuulega paremat käiku arendada. Vähesel määral strateegia end ka õigustas ning muulide vahelt sõitsime sisse juba Blancaga külg-külje kõrval. Võrdseimast-võrdsemalt kulgesime finiši poole. Füüsiliselt ületas finišijoone Tuulelaul napi 1sekundi enne Blancat ja seda muide teist võistlust järjest. Meist omakorda 38sek hiljem finišeerus Leila.


Regati koondkokkuvõttes ei tähendanud meie 1 sekundiline edu Blanca ees aga midagi. Tänu veidi paremale händikäpile oli Blanca peale aegade korrigeerimist meist 11 sekundiga ees. Tuulelaulule seega teine koht. Regati koondprotokoll on nähtav SIIT. Peale finišit keeras Tuulelaul ilma sildumata oma nina koheselt ümber ja võttis suuna oma selle hooaja talvitumispaika Noblessneri sadamasse. Seetõttu ei olnud meil kahetsusväärselt võimalust osa võtta võistluse autasustamisest.

Hoolimata sellest, et purjetamishooaeg on selle võistlusega lõppenud, ei kavatse me oma blogi kinni talveunne saata. Lähiajal on kirjutada veel paljutki - kõikvõimalike seeriavõistluste kokkuvõtted, hooaja kokkuvõte, hooaja lõpupidustused, jahi väljatõstmine ja hooldusremont jne jne. So, stay tuned;)

Hooaja viimane Kolmapäevaregatt

Täna, 26. oktoobril, pidanuks toimuma selle hooaja viimane ja järjekorralt 23. KJK-Delfi Kolmapäevaregatt. Ilmataat on aga mänginud oktoobris erakordse vingerpussi ning neljast toimuma pidanud võidusõidust sai toimuda vaid üks. Ka tänane regatt jäi ära, kuid seda mitte sügisele omase tormi, vaid tuule puudumise tõttu. Piritale jõudes oli Tallinna laht peegelsile ja ei olnud ühtegi märki olukorra paranemiseks.

Kokku kutsutud kaptenite koosolekul ei olnud palju valikuid. Oli küll entusiaste, kes üle mitme nädala merele kibelesid, kuid kui ikka tuult ei ole, siis võidu sõita ei saa.

Eriti kurb oli olukord meie suurima konkurendi Blanca jaoks, kes lootis viimase hetkeni, et ehk õnnestub neil mingi ime läbi meid koondkokkuvõttes ikkagi edestada. Vahe kahe jahi vahel oli enne tänast sõitu 5 punkti. Tuulelaulu edestamiseks pidanuduks Blanca tulema vähemalt 10 osalejaga võidusõidul esimeseks ja Tuulelaul pidanuks sealjuures saavutama mitte parema kui 5. koha. Arvestades, et sadamasse oli kogunenud vaid 6-7 meie grupi meeskonda, siis ka kõige parema sõidu korral ei olnud Blancal meie vastu täna võimalust.

Kolmapäevaregattide koondkokkuvõttes tähendas see Tuulelaulu jaoks teist aastat järjest esikohta. Teise koha saavutas Blanca ja kolmanda Leila. Kuidas sel aastal tee kõige kirkama karikani kulges saate õige pea lugeda kokkuvõtvast postitusest.

Tuulelaulu keredisain on varastatud:S

Oleme saanud uskumatu avastuse osaliseks. Tšehhide jaht Escandalo (M37), kes muuhulgas saavutas tänavu ORC Maailma Meistrivõistlustel B-grupis pronksmedali, on varastanud Tuulelaulu keredisaini... ja purjed on ka sama värvi. Vaata ja imesta...

Las poisid, siis sõidavad oma musta vööriga edasi kui nad nii väga tahavad. Me mõtleme endale ehk järgmiseks hooajaks midagi uut ja huvitavat välja;)

Tormine Kolmapäevaregattide vahekokkuvõte

Foto: Raigo Pajula (Postimees)

EMHI andis täna tormihoiatuse: "Soome lahel puhub lõuna- ja edelatuul puhanguti 15-20 m/s. Laine kõrgus 1,5-3 m," millele järgnes Kalevi Jahtklubi poolne otsus: "19. oktoobri Delfi-KJK kolmapäevak jääb tugeva tuule tõttu ära. Tuuleprognoos on mereleminkuks liiga vali. Juba pärastlõunaks on tuuletugevus 13 m/s ja see tugevneb jätkuvalt, mistõttu otsustati merele mitte minna ja kolmapäevak ära jätta."

Kui varasematel aastatel on hooaja lõpus probleem, et tuul vaikib õhtul ära ja purjekad ei jõua normaalsel ajal finišisse, siis tänavu jäävad regatid ära hoopis pideva tormi tõttu. Sügis tervikuna on iseenesest mõistlik, aga alati sätib ilmavana oma kõige kõvema piitsa just nädala keskpaigaks. Nädalavahetusel paistab tavaliselt päike.

Tänavuse Kolmapäevaregattide seeriavõistluse lõpuni on jäänud seega vaid veel üks osavõistlus. Korrigeeritud seeriavõistluse koondtabel on hetkel järgmine:

Teoreetiliselt on võimalik Tuulelaulu esikohta rünnata veel vaid Blancal. Meie aga lihtsalt alla ei kavatse anda ning oleme nädala pärast täisrelvastuses stardiliinil lahinguvalmis.

Kolmapäevane match-race Blanca vs Tuulelaul

Oh Sa juudas, kus täna oli võidusõit! Kolm musketäri - Blanca, Leila ja Tuulelaul - sõitsid terve regati külg-külje kõrval ja kolmik lõpetasid lõpuks napi 10 sekundi sees. Pundis pidevalt taga-ajajana püsinudTuulelaul pidi leppima III kohaga.



Kuupäevale ja ilmastikuoludele vastavalt määrati tänase Kolmapäeva distantsiks mõistliku pikkusega 3-F ehk pikk krüss Tallinn lahe laevatee teljepoisse nr 3 ja sealt pärituules finišisse. Hoolimata kesisest sügisilmast oli meie grupis stardis 7 jahti, mida on üksjagu.

Regati stardist saime minema suhteliselt hästi, hooga ja kõige kaatri poolseimana. Küll aga leidnud me pikalt õiget trimmi ja kiirust, mistõttu ujusid Leila ja Blanca üpris kiiresti meist ette. Eriti head sõitu tegu Blanca, kelle u kuu tagune põhjalik mastitrimmi muutus tundub olevat vilja kandnud. Meie kolmene trio püsis aga päris tihedalt koos. Alati kui keegi püüdis pundist ära pautida, siis konkurendid kohe järgnesid. Krüssu teises pooles saime lõpuks jahi käima ja võtsime konkurentidele jõudsalt järele. Vahepeal juba enam kui 5-6 paadipikkuseks veninud vahe oli kahanenud taas 1-2 paadipikkuseni. Pöördemärki jõudes oli meil esmakordselt teoreetiline võimalus liidriks tõusta. Läksime aga viimase paudiga liiga kindla peale, millega kaasnes väike ülekrüss. See aga võimaldas kahel konkurendil meile ette ja alla pautida.



Suuremat sorti show läks lahti pikal spinniotsal finišisse. Kuna Blanca on Kolmapäevaregattide koondkokkuvõttes ainus meie liidrikohta ohustav konkurent, võtsime pikemalt mõtlemata nad sihikule. Katsime nende purjeid tuule eest nii kuis jaksasime ja peagi olimegi suutnud neile kõrvale ujuda. Seni stabiilselt 5-7 m/s puhunud tuul oli puhanguti paisunud juba üle 9 m/s, mis võimaldas lainetel ka paat klisseerima saada. Positsioonivõitlus kahe jahi vahel oli äärmiselt terav ja kui ühel hetkel õnnestus meil lõpuks vabalt ette saada, kasutas Blanca juhust ja sõitis filigraanselt meie tagantläbi alltuule poordi. Selle manöövriga olid nad sisuliselt saanud meie üle kontrollipositsiooni ja meie pidime ootama nüüd oma hetke.

Generaalkursist koos Blancaga kõrvale purjetades olime jätnud Leilale võimaluse segamatult oma sõitu tehes uhkes üksinduses finiši poole kulgeda. Üllataval kombel ei tahtnud Leila aga kandikul pakutud võitu nii lihtsalt vastu võtta ja ujus omakord meile ja Blancale külje alla. Kuldne trio purjetas taas külg-külje kõrval finiši poole. Peale halssimist õnnestus meil taas Blancat natuke kursist kõrvale suruda ja Leilale edumaad kätte mängida. Vahet kahe jahi vahel saanuks mõõta 30 cm'se joonlauaga. Minul isiklikult oli tahe minna veel agressiivsemaks ja meelitada alltuule jahina välja ka protestiolukord, kuid kuna purjetamisreeglite seotud-sidumata peatükk on kohati päris keeruline, otsustasime veidi end tagasi hoida.

Nö finišikoridori sisenedes oli Leila napilt ees ja meie Blancaga külg-külje kõrval kohe järel. Veel jõe peal võitlesime Blancaga vihaselt positsiooni eest. Finiši liini ületaski Leila esimesena, meie 9 sek hiljem ja meist omakorda Blanca 1 sekund hiljem. Peale aegade korrigeerimist jäi Leila endiselt võitjaks, edestades teise koha saanud Blancat vaid napi 1 sekundiga. Tuulelaul, kes sarnaste paatide juures omab meist kolmest kõige kehvemat händikäppi, pidi leppima III kohaga. Samas oli meie eesmärk täidetud, suutsime kümne küünega Blancal ahtrist kogu sõidu kinni hoida ja nende esikoha võimaluse elimineerida. Pidavalt esikolmiku kohti välja sõitvale Leila tiimile oli see muide sel hooajal alles teiseks võiduks.

Kolmapäevaregattide koondkokkuvõttes muutus koondprotokoll jälle põnevamaks. Enne kahte viimast sõitu on Tuulelaulu edumaa Blanca ees sulanud vaid 5 punktile ja juhtuda võib veel mida iganes. Tänase võiduga kindlustas Leila koondkokkuvõttes oma III kohta ja Virul on teda nüüd suht võimatu edestada. Ootame põnevusega juba järgmist nädalat, sest hammas on tänasest sõidust verel ja siis on ka meie tiim üle pika aja täiskoosseisus taas rivis.