Mõõdunud laupäeval toimus Tuulelaulu tiimi enda korraldatud regatt - DNV Karikavõistlus. Tegu on Muhu väina regati kõrval meie hooaja ühe tähtsaima etteastega, kus lisaks heale võistlustulemusele peame andma endast parima ka võistluse korraldusliku poole pealt. Sel korral tabasime jack-pot'i - tulime merel esimeseks ja võistluski sujus viperusteta.
Võistluse ajalugu ulatub 3 aasta taha, mil olime veerandtonnise jahiga purjetamisse sisse elanud ja tundsime vajadust võistluse järele, kus võtavaksid mõõtu vaid ühesuguste käiguomadustega purjekad. "Kus viga näed laita, seal tule ja aita," ütleb Eesti vanasõna ja nii otsustasimegi ise sellise regati korraldada. Aastast-aastasse on võistlusest osa võtnud 9, 11 ja 9 veerandist. Hoolimata suurest promost ja personaalsete kutsete esitamisest ei ole me suutnud kordagi võistlema meelitada neid veerandisi, kes oma lõbuks merel matkavamas käivad ja muidu regattidel ei osale. Nii läks paraku ka tänavu, kuigi enne võistlust nii mõnedki uued jahid oma osalemist tõenäoliseks pidasid.
Seega oli tänavusel DNV Karikavõistlusel stardiliinil 9 veerandist - Astraia, Blanca, Estella, Gemma, Juko, Leila, Merikotkas, Tuulelaul ja Viru. Mitte-ametlikult lisandusid viimasel minutil võistlustulle ka eraldi klassides Folkboot'id ja Draakonid, kellele anti eraldi stardid peale veerandisi. See andis ka nendele klassidele korra aastas võimaluse üks-ühele võistelda. Kõigile gruppidele anti 4 starti ning võisteldi distantsil 2 "vorsti."
Merele jõudes ei esimakordselt elus tunne, et Tallinna laht on jäämas purjetamiseks liiga väikseks. Nimelt toimus sama-aegselt lahel rohkelt erinevaid regatte - Tallinna nädala regatt Laseri, Finni ja 470 sõitjatele, Zoom8 klassi Euroopa Karika etapp, meie DNV Karikavõistlus ning surfarite Baltic Cup'i finaaletapp. Kui algselt sai kohtunike vahel kokku lepitud, kes kuhu oma raja paneb, siis lõpuks panid surfarid ikkagi oma raja nii, et meie jäime oma varem maha pandud rajaga täpselt nende distantsi keskele. See tekitas parajalt segadust nii meile kui surfaritele ja tuules kihutavatelt surfaritelt võis nii mõnigi kord sapiseid turtsatusi kuulda kui aeglane Polaris nende jälle ette jäi. Igatahes meie polnud radade kattumises süüdi ja olgu rajad kuidas tahes, parem-vasak ning alltuule-pealetuule kehtib igas olukorras ka erinevate purjeklasside vahel.
Laupäevane ilm oli ülimalt super - tuult 4-11 m/s ja soe päikesepaiste. Paljud purjetajad läbisid päeva võistluse shortsides ja t-särgiga. Selliseid ideaalseid ilmastikuolusid kuigi tihti suvepeale just ei esine.
Esimese võistluse stardis puhus tuul u 8-9 m/s. Tuulelaulu jaoks äärmiselt soodsad olud. Saime vaat et fliidi parima stardi ja tuiskasime liidrina esimese märgi poole. Kuna regatte oli merel palju, siis meile jätkusid pöördemärkideks vist kõige väiksemad punased poid, mis Tallinnas veel saada olid. Ülemine märk hakkas seega paistma mitte varem kui poolel krüssul ja sedagi peale pinksat otsingut. Liialt väiksed pöördemärgid olid ka meie võistluse ainus puudus. Esimesse märki pautisime natuke tunde järgi ja meie õnneks oli kursi muutus ajastatud täpselt. Meile alguses tugevat konkurentsi pakkunud Merikotkas tegi ülekrussu ja andis meile sellega edumaa. Sõidu teises pooles kontrollisime konkurente ja finišeerisime kindla esimesena. Rahulolu sõit siiski ei pakkunud, sest meeskond tegutses äärmiselt rabedalt ja nii mõnelegi manöövrile võinuks anda hindeks "kahe."
Regati teise sõidu alguses tabas tagasilöök taas Merikotkast, kellel läks enne starti vöörstaagi kinnitus katki ja jaht starti ei jõudnudki. Juhtub ikka õnnetusi:S Õnneks said nad enne masti kaelatulekut olukorra kontrolli alla ja jätkasid võistlemist järgmises sõidus. Meie tegime aga keskpärase stardi ning peale õnnestunud täpset esimesele märgile pautimist õnnestus tõusta sõidu liidriks. Esimesena püsisime kuni finišini ja olime sellega saanud teise sõiduvõidu järjest. Teravaks läks aga sama sõidu start folkbootidel, kus Gretal rool tagant ära sõideti. Raju.
Kolmanda sõidu stardi eel oli tuul oluliselt vaikinud ja püsis u 5-6 m/s juures. See omakorda tähendas, et kiirused erinevate paatide vahel ühtlustuvad ja konkurentsis on tagasi ka need, kes tugeva tuulega ära kipuvad kukkuma. Saime suhteliselt kesise stardi ja esimesel krüssuotsal saime mitme tuule pööramisega järjest tappa. Esimeses pöördemärgis olime vist alles 6ndana. Ka taganttuule otsaga ei suutnud me kohta parandada. Teine krüss oli seega fataalse tähtsusega, kas suudame rongi alt välja tulla või mitte. Trimmisime purjeid nii kus oskasime ja vahe eesõitjatega väheneski. Paar nutikalt ära kasutatud tuulepööramist ja olimegi krüssu lõpuks tõusnud füüsiliselt Leila järel teiseks, napi eduga nö peagrupi ette. Kuna taga läks jälle madinaks, siis suutsime finišiks edu kolmanda koha ees veidi suurendada, kuid mitte piisavalt, et sel korral parandatud ajas Viru suudaks edestada. Selles sõidus III koht.
Enne viimast sõitu arvutasime näppudel, et ilmselt edestame nüüd Leilat vaid 1 või 2 punktiga ja viimane sõit saab meie duellis otsustavaks. Küll aga ei oleks me elus oodanud, et Leila võib meile teha kingituse ja jääda sõidu starti minuti hiljaks. Sel hetkel tabas meeskonda põhjendamatu pingelangus ja tunne, et nüüd ongi regati võit käes. Start oli enam vähem ja esimeses märgis olime esimese või teisena. Teisel krüssul aga ei jälginud me piisavalt tuulepööramisi ja nii lasime mitu konkurenti endast mõõda. Ka Leila, kelle olime stardis maha kandnud, lähenes hirmuäratava kiirusega. Õnneks me midagi totaalselt ära käperdada ei suutnud ja nii finišeerisime ikkagi 3ndana, mis oli piisav, et tulla regati kokkuvõttes teist aastat järjest esimeseks. Olgu öeldud, et tunamullu pidime me leppima 4. kohaga. Viimases sõidus näitas väga head kiirust taas Merikotkas, kes tegi valestardi, läks natuke tagasi, aga mitte piiasvalt, et valestarti heastada, ja lõpetas sõidu füüsiliselt ikkagi teisena, meist ees. On arusaamatu, miks nad oma jahi kiiruse potentsiaali iganädalastel võistlustel ära ei taha kasutada ja merel niisama kruiisimas käivad.
Regati auhinnalaud oli tänu meie peasponsorile DNV ja auhindade poele Goodmark tõeliselt rikkalik. Nii suuri karikaid ei ole Tallinnas sel aastal avamerepurjekatele varem jagatud. Karikatele andsid tooni täiskomplekt medaleid kõigile meeskonnaliikmetele, DNV poolne kinkekott ja pudel shampanjat. Viimase said muide kõik osalejad. Nagu alati oli väljapandud eriauhind ka tagantpoolt esimesele. Kui varasematel aastatel oli selle võitnud Minni ja Carol, siis tänavu sai karika vapralt kõik sõidud kaasa teinud Estella.
Võistluse esikolmiku moodustasid: Tuulelaul, Leila ja Blanca. Täpsem protokoll on nähtav SIIT. Folkbootidest võitis Tuuli ja Draakonitest Karina.
Suur tänu kõigile osalejatele, DNV'le, Goodmark auhinnapoele, Evelyn III meeskonnale kohtunikelaeva eest ja peavõistlusjuhile Viljar Sepp professionaalse võistluse läbiviimise eest. Anname endast parima, et sama võistlus toimuks ka järgmisel aastal. Tegu oli tõelise supervõistlusega!
Võistluse ajalugu ulatub 3 aasta taha, mil olime veerandtonnise jahiga purjetamisse sisse elanud ja tundsime vajadust võistluse järele, kus võtavaksid mõõtu vaid ühesuguste käiguomadustega purjekad. "Kus viga näed laita, seal tule ja aita," ütleb Eesti vanasõna ja nii otsustasimegi ise sellise regati korraldada. Aastast-aastasse on võistlusest osa võtnud 9, 11 ja 9 veerandist. Hoolimata suurest promost ja personaalsete kutsete esitamisest ei ole me suutnud kordagi võistlema meelitada neid veerandisi, kes oma lõbuks merel matkavamas käivad ja muidu regattidel ei osale. Nii läks paraku ka tänavu, kuigi enne võistlust nii mõnedki uued jahid oma osalemist tõenäoliseks pidasid.
Seega oli tänavusel DNV Karikavõistlusel stardiliinil 9 veerandist - Astraia, Blanca, Estella, Gemma, Juko, Leila, Merikotkas, Tuulelaul ja Viru. Mitte-ametlikult lisandusid viimasel minutil võistlustulle ka eraldi klassides Folkboot'id ja Draakonid, kellele anti eraldi stardid peale veerandisi. See andis ka nendele klassidele korra aastas võimaluse üks-ühele võistelda. Kõigile gruppidele anti 4 starti ning võisteldi distantsil 2 "vorsti."
Merele jõudes ei esimakordselt elus tunne, et Tallinna laht on jäämas purjetamiseks liiga väikseks. Nimelt toimus sama-aegselt lahel rohkelt erinevaid regatte - Tallinna nädala regatt Laseri, Finni ja 470 sõitjatele, Zoom8 klassi Euroopa Karika etapp, meie DNV Karikavõistlus ning surfarite Baltic Cup'i finaaletapp. Kui algselt sai kohtunike vahel kokku lepitud, kes kuhu oma raja paneb, siis lõpuks panid surfarid ikkagi oma raja nii, et meie jäime oma varem maha pandud rajaga täpselt nende distantsi keskele. See tekitas parajalt segadust nii meile kui surfaritele ja tuules kihutavatelt surfaritelt võis nii mõnigi kord sapiseid turtsatusi kuulda kui aeglane Polaris nende jälle ette jäi. Igatahes meie polnud radade kattumises süüdi ja olgu rajad kuidas tahes, parem-vasak ning alltuule-pealetuule kehtib igas olukorras ka erinevate purjeklasside vahel.
Laupäevane ilm oli ülimalt super - tuult 4-11 m/s ja soe päikesepaiste. Paljud purjetajad läbisid päeva võistluse shortsides ja t-särgiga. Selliseid ideaalseid ilmastikuolusid kuigi tihti suvepeale just ei esine.
Esimese võistluse stardis puhus tuul u 8-9 m/s. Tuulelaulu jaoks äärmiselt soodsad olud. Saime vaat et fliidi parima stardi ja tuiskasime liidrina esimese märgi poole. Kuna regatte oli merel palju, siis meile jätkusid pöördemärkideks vist kõige väiksemad punased poid, mis Tallinnas veel saada olid. Ülemine märk hakkas seega paistma mitte varem kui poolel krüssul ja sedagi peale pinksat otsingut. Liialt väiksed pöördemärgid olid ka meie võistluse ainus puudus. Esimesse märki pautisime natuke tunde järgi ja meie õnneks oli kursi muutus ajastatud täpselt. Meile alguses tugevat konkurentsi pakkunud Merikotkas tegi ülekrussu ja andis meile sellega edumaa. Sõidu teises pooles kontrollisime konkurente ja finišeerisime kindla esimesena. Rahulolu sõit siiski ei pakkunud, sest meeskond tegutses äärmiselt rabedalt ja nii mõnelegi manöövrile võinuks anda hindeks "kahe."
Regati teise sõidu alguses tabas tagasilöök taas Merikotkast, kellel läks enne starti vöörstaagi kinnitus katki ja jaht starti ei jõudnudki. Juhtub ikka õnnetusi:S Õnneks said nad enne masti kaelatulekut olukorra kontrolli alla ja jätkasid võistlemist järgmises sõidus. Meie tegime aga keskpärase stardi ning peale õnnestunud täpset esimesele märgile pautimist õnnestus tõusta sõidu liidriks. Esimesena püsisime kuni finišini ja olime sellega saanud teise sõiduvõidu järjest. Teravaks läks aga sama sõidu start folkbootidel, kus Gretal rool tagant ära sõideti. Raju.
Kolmanda sõidu stardi eel oli tuul oluliselt vaikinud ja püsis u 5-6 m/s juures. See omakorda tähendas, et kiirused erinevate paatide vahel ühtlustuvad ja konkurentsis on tagasi ka need, kes tugeva tuulega ära kipuvad kukkuma. Saime suhteliselt kesise stardi ja esimesel krüssuotsal saime mitme tuule pööramisega järjest tappa. Esimeses pöördemärgis olime vist alles 6ndana. Ka taganttuule otsaga ei suutnud me kohta parandada. Teine krüss oli seega fataalse tähtsusega, kas suudame rongi alt välja tulla või mitte. Trimmisime purjeid nii kus oskasime ja vahe eesõitjatega väheneski. Paar nutikalt ära kasutatud tuulepööramist ja olimegi krüssu lõpuks tõusnud füüsiliselt Leila järel teiseks, napi eduga nö peagrupi ette. Kuna taga läks jälle madinaks, siis suutsime finišiks edu kolmanda koha ees veidi suurendada, kuid mitte piisavalt, et sel korral parandatud ajas Viru suudaks edestada. Selles sõidus III koht.
Enne viimast sõitu arvutasime näppudel, et ilmselt edestame nüüd Leilat vaid 1 või 2 punktiga ja viimane sõit saab meie duellis otsustavaks. Küll aga ei oleks me elus oodanud, et Leila võib meile teha kingituse ja jääda sõidu starti minuti hiljaks. Sel hetkel tabas meeskonda põhjendamatu pingelangus ja tunne, et nüüd ongi regati võit käes. Start oli enam vähem ja esimeses märgis olime esimese või teisena. Teisel krüssul aga ei jälginud me piisavalt tuulepööramisi ja nii lasime mitu konkurenti endast mõõda. Ka Leila, kelle olime stardis maha kandnud, lähenes hirmuäratava kiirusega. Õnneks me midagi totaalselt ära käperdada ei suutnud ja nii finišeerisime ikkagi 3ndana, mis oli piisav, et tulla regati kokkuvõttes teist aastat järjest esimeseks. Olgu öeldud, et tunamullu pidime me leppima 4. kohaga. Viimases sõidus näitas väga head kiirust taas Merikotkas, kes tegi valestardi, läks natuke tagasi, aga mitte piiasvalt, et valestarti heastada, ja lõpetas sõidu füüsiliselt ikkagi teisena, meist ees. On arusaamatu, miks nad oma jahi kiiruse potentsiaali iganädalastel võistlustel ära ei taha kasutada ja merel niisama kruiisimas käivad.
Regati auhinnalaud oli tänu meie peasponsorile DNV ja auhindade poele Goodmark tõeliselt rikkalik. Nii suuri karikaid ei ole Tallinnas sel aastal avamerepurjekatele varem jagatud. Karikatele andsid tooni täiskomplekt medaleid kõigile meeskonnaliikmetele, DNV poolne kinkekott ja pudel shampanjat. Viimase said muide kõik osalejad. Nagu alati oli väljapandud eriauhind ka tagantpoolt esimesele. Kui varasematel aastatel oli selle võitnud Minni ja Carol, siis tänavu sai karika vapralt kõik sõidud kaasa teinud Estella.
Võistluse esikolmiku moodustasid: Tuulelaul, Leila ja Blanca. Täpsem protokoll on nähtav SIIT. Folkbootidest võitis Tuuli ja Draakonitest Karina.
Suur tänu kõigile osalejatele, DNV'le, Goodmark auhinnapoele, Evelyn III meeskonnale kohtunikelaeva eest ja peavõistlusjuhile Viljar Sepp professionaalse võistluse läbiviimise eest. Anname endast parima, et sama võistlus toimuks ka järgmisel aastal. Tegu oli tõelise supervõistlusega!
Tuulelaulu pardalt tehtud fotosid saab näha meie GALERIIST.
Supervõistlus, superjaht, superpurjed - superluks värk!
ReplyKustuta