Täpselt nii ongi. Tänasel Kolmapäevaregatil sai Tuulelaul teist nädalat järjest esikoha. Meie saavutus aga kahvatub kui vaatame, millega sai hakkama vaid 3-liikmelise meeskonna sõitnud Blanca - nemad juhtisid kuni teise pöördemärgini sõitu ja tulid kokkuvõttes teiseks. Vaimustav!
Nädala alguses ilmateadet vaadates lubas prognoos päris karust ilma. Mida kolmapäeva õhtu lähemale jõudis, seda väiksemaks tuuleprognoosi numbrid muutusid, kuid enne Piritale sõitu oli viimane ennustus siiski, et tuul puhub lõuna kaarest 8-11 m/s. Tegelikult puhus maatuul hoopis 4-9 m/s, tehes seda ikka häirivalt pagiliselt ja muutlikult. Õnneks ei olnud kuigi suurt lainet.
Tuulelaulu meeskond asus starti 5-liikmelisena. Kui Siim oli Lõuna-Korea komandeeringust tagasi tulnud, siis sel nädalal pühkis kodumaa tolmu jalgadelt Mihkel, kes Saksamaale põrutas. Abikäe ulatas sel võistlusel meile taas Peeter B. Tänane sõit pakkus üleüldse väga huvitavaid meeskonnakombinatsioone. Kõige suurema üllatuse pakkus Astraia roolimees, kelleks oli Edasi kapten Koit Pauts. Aasta tagasi oli Koit korra Minniga Kolmapäevaregati kaasa teinud ja kui nad poleks pöördemärke tookord segi ajanud, oleks ilmselt ka medal tulnud. Seega oli, mida karta. Teise üllatuse pakkus Blanca meeskond, kes otsustas purjetada tavapärase 5 liikme asemel vaid 3-liikmelisena. Muuhulgas oli puudu ka kapten Tiidemann. Nad küll püüdsid enne sõitu kai peal meilt mõne neegri peale kaubelda, aga arvestades ilmastikuolusid olnuks ühest mehest loobumine liigne luksus.
Regati stardist saime minema suhteliselt normaalselt, vabas tuules ja liini keskosast. Meist ehk parema stardi sai vaid Eneli, kes startis üksinda stardiliini poi poolsemast otsast. Regati rada oli täna erakordselt hea - 2 korralikku vorsti ajutise poi ja Kuuli muna vahel ning lõppu pikk krüss Kuuli munast finišisse. Vot see on purjetamine! Esimeses krüssus puhus tuul u 6-7 m/s ja meie võistlusgrupi 9 jahist 6 olid esimeses märgis sisuliselt koos. Esimesena võttis märki üllatuslikult Blanca, teisena meie ja kolmandana Leila. Ka Eneli, Astraia ja Viru olid vaid napi paadipikkusega maas.
Pärituule otsale minnes oli näha, millisel jahil oli käsi puudu. Blancal läks üksjagu aega, et spinn üles ja genu alla saada. Astraiagi sõitis mitu kaablit enne kui spinni üles sai. Pärituule otsa lõpus vahed enam-vähem püsisid ja ka teise pöördemärgi võttis Blanca endiselt esimesena, vahetult meie ees. Alles filigraanse märgivõtuga paremat kõrgust surudes saime lõpuks neist mõõda sõita.
Teine krüss sai saatuslikuks Astraiale ja Virule, kes otsustasid parema tuule otsimiseks purjetada järgmisse pöördemärki maa ligidalt, mitte merelt, nagu kogu ülejäänud laevastik seda tegi. Selle strateegiaga lasid nad kogu juhtgrupi lootusetult eest, millest oli äärmiselt kahju, sest mitmekordse Eesti meistri Koit Pautsiga oleks tahtnud veidi tõsisemat duelli pidada. Kuna tuul käis kohati ka 9,5 m/s juures ära, siis selliste hetkedega suutsime nõrgema kallutus-poweriga Blanca ja Leila eest korralikult ära spurtida. Kui lisada veel tuulepööramise järgi tehtud kiired vahepaudid, siis olimegi eelviimases pöördemärgis jälitajate ees juba päris turvalise edumaaga. Blanca püsis jätkuvalt kindla teisena.
Viimasel pärituule otsal läks elu taas põnevaks, sest meile hakkasid järgi jõudma I grupi suured jahid, kes olid nö lisaringil. Oli tõeline napikas, et jõudsime märki vaid mõned sekundit enne 41-jalaseid Fortet ja Premiumi. Neile kahe mäe purjede taha tuulevarju jäänuna oleksime hävinud päris korralikult. Saimegi märgist korralikult kursi kohe teravaks võtta ja vaid Forte tuksiläinud spinni allavõtt päästis meid suurtemate jahtide poolsest ülesõitmisest. See valjuhäälne meeskonnavaheline sõim, mis märgivõtul Forte pardalt kostus lõi meie noore tiimi hetkeks päris pahviks. Ei oleks oodanud, et mullu Maailmameistrivõistlustelt pronksi koju toonud täisealised mehed väiksest spinnileotamisest nii põlema lähevad. Aga võib olla taoline iga cm tagaajamine ongi nende edu võti.
Viimane krüssuots finišisse enam suuri sündmusi ei pakkunud. Tegime mõned lisapaudid, et suurtele jahtide purjede alla mitte tuulevarju jääda ja sõitsime rahulikult konkurente kontrollides finiši poole. Finišiliini ületasimegi suveräänse esimesena. Küll aga käis raju andmine meie selja taga. Viimasel väikesel rajalõigul Pirita jõel oli Leila sisuliselt Blanca kinni püüdnud ning füüsiline vahe kahe jahi vahel oli lõpuks vaid olematud 5 sekundit Blanca kasuks. Sellest aga piisas, et Blanca oli sõidu lõpetanud ka kokkuvõttes teisena. Saavutada selline tulemus kuni 9 m/s puhuvas tuules vaid 3-liikmelise meeskonnaga on tõeline vägitegu!
Kolmapäevaregattide kokkuvõttes suurendas Tuulelaul oma edu konkurentide ees veelgi ja edestame Blancat nüüd juba 15 puntkiga. Hooaja lõpuni on veel jäänud vaid 7 osavõistlust. Järgmine start ootab meid ees eeloleval laupäeval, mil toimub uus võistlus nimega Jahtklubi regatt.
Nädala alguses ilmateadet vaadates lubas prognoos päris karust ilma. Mida kolmapäeva õhtu lähemale jõudis, seda väiksemaks tuuleprognoosi numbrid muutusid, kuid enne Piritale sõitu oli viimane ennustus siiski, et tuul puhub lõuna kaarest 8-11 m/s. Tegelikult puhus maatuul hoopis 4-9 m/s, tehes seda ikka häirivalt pagiliselt ja muutlikult. Õnneks ei olnud kuigi suurt lainet.
Tuulelaulu meeskond asus starti 5-liikmelisena. Kui Siim oli Lõuna-Korea komandeeringust tagasi tulnud, siis sel nädalal pühkis kodumaa tolmu jalgadelt Mihkel, kes Saksamaale põrutas. Abikäe ulatas sel võistlusel meile taas Peeter B. Tänane sõit pakkus üleüldse väga huvitavaid meeskonnakombinatsioone. Kõige suurema üllatuse pakkus Astraia roolimees, kelleks oli Edasi kapten Koit Pauts. Aasta tagasi oli Koit korra Minniga Kolmapäevaregati kaasa teinud ja kui nad poleks pöördemärke tookord segi ajanud, oleks ilmselt ka medal tulnud. Seega oli, mida karta. Teise üllatuse pakkus Blanca meeskond, kes otsustas purjetada tavapärase 5 liikme asemel vaid 3-liikmelisena. Muuhulgas oli puudu ka kapten Tiidemann. Nad küll püüdsid enne sõitu kai peal meilt mõne neegri peale kaubelda, aga arvestades ilmastikuolusid olnuks ühest mehest loobumine liigne luksus.
Regati stardist saime minema suhteliselt normaalselt, vabas tuules ja liini keskosast. Meist ehk parema stardi sai vaid Eneli, kes startis üksinda stardiliini poi poolsemast otsast. Regati rada oli täna erakordselt hea - 2 korralikku vorsti ajutise poi ja Kuuli muna vahel ning lõppu pikk krüss Kuuli munast finišisse. Vot see on purjetamine! Esimeses krüssus puhus tuul u 6-7 m/s ja meie võistlusgrupi 9 jahist 6 olid esimeses märgis sisuliselt koos. Esimesena võttis märki üllatuslikult Blanca, teisena meie ja kolmandana Leila. Ka Eneli, Astraia ja Viru olid vaid napi paadipikkusega maas.
Pärituule otsale minnes oli näha, millisel jahil oli käsi puudu. Blancal läks üksjagu aega, et spinn üles ja genu alla saada. Astraiagi sõitis mitu kaablit enne kui spinni üles sai. Pärituule otsa lõpus vahed enam-vähem püsisid ja ka teise pöördemärgi võttis Blanca endiselt esimesena, vahetult meie ees. Alles filigraanse märgivõtuga paremat kõrgust surudes saime lõpuks neist mõõda sõita.
Teine krüss sai saatuslikuks Astraiale ja Virule, kes otsustasid parema tuule otsimiseks purjetada järgmisse pöördemärki maa ligidalt, mitte merelt, nagu kogu ülejäänud laevastik seda tegi. Selle strateegiaga lasid nad kogu juhtgrupi lootusetult eest, millest oli äärmiselt kahju, sest mitmekordse Eesti meistri Koit Pautsiga oleks tahtnud veidi tõsisemat duelli pidada. Kuna tuul käis kohati ka 9,5 m/s juures ära, siis selliste hetkedega suutsime nõrgema kallutus-poweriga Blanca ja Leila eest korralikult ära spurtida. Kui lisada veel tuulepööramise järgi tehtud kiired vahepaudid, siis olimegi eelviimases pöördemärgis jälitajate ees juba päris turvalise edumaaga. Blanca püsis jätkuvalt kindla teisena.
Viimasel pärituule otsal läks elu taas põnevaks, sest meile hakkasid järgi jõudma I grupi suured jahid, kes olid nö lisaringil. Oli tõeline napikas, et jõudsime märki vaid mõned sekundit enne 41-jalaseid Fortet ja Premiumi. Neile kahe mäe purjede taha tuulevarju jäänuna oleksime hävinud päris korralikult. Saimegi märgist korralikult kursi kohe teravaks võtta ja vaid Forte tuksiläinud spinni allavõtt päästis meid suurtemate jahtide poolsest ülesõitmisest. See valjuhäälne meeskonnavaheline sõim, mis märgivõtul Forte pardalt kostus lõi meie noore tiimi hetkeks päris pahviks. Ei oleks oodanud, et mullu Maailmameistrivõistlustelt pronksi koju toonud täisealised mehed väiksest spinnileotamisest nii põlema lähevad. Aga võib olla taoline iga cm tagaajamine ongi nende edu võti.
Viimane krüssuots finišisse enam suuri sündmusi ei pakkunud. Tegime mõned lisapaudid, et suurtele jahtide purjede alla mitte tuulevarju jääda ja sõitsime rahulikult konkurente kontrollides finiši poole. Finišiliini ületasimegi suveräänse esimesena. Küll aga käis raju andmine meie selja taga. Viimasel väikesel rajalõigul Pirita jõel oli Leila sisuliselt Blanca kinni püüdnud ning füüsiline vahe kahe jahi vahel oli lõpuks vaid olematud 5 sekundit Blanca kasuks. Sellest aga piisas, et Blanca oli sõidu lõpetanud ka kokkuvõttes teisena. Saavutada selline tulemus kuni 9 m/s puhuvas tuules vaid 3-liikmelise meeskonnaga on tõeline vägitegu!
Kolmapäevaregattide kokkuvõttes suurendas Tuulelaul oma edu konkurentide ees veelgi ja edestame Blancat nüüd juba 15 puntkiga. Hooaja lõpuni on veel jäänud vaid 7 osavõistlust. Järgmine start ootab meid ees eeloleval laupäeval, mil toimub uus võistlus nimega Jahtklubi regatt.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar