pühapäev, 11. september 2011

Jahtklubiregatt - jälitusvõistluse esikoht

Mega pikk võistlusrada, armutu konkurentide tagaajamine ja magus võit - selliseks kujunes Tuulelaulu jaoks esmakordselt toimunud Jahtklubi regatt.


Hommikul Piritale jõudes ei oleks osanud arvata, et päev nii pikaks võib kujuneda. Kui tavaliselt kestavad Kalevi Jahtklubi kohalikud võistlused 1,5-3h, siis Jahtklubi regati raja kirjeldus anti võistlejatele kätte koguni paberil ja kirjas olnu oli hoopis midagi muud kui tavaliselt. Meie võistlusgrupi distants oli rohkem kui muljetavaldav: start Pirita jõe suudme lähiselt - krüss Katariina kaisse, spinnisõit Kuuli munasse - krüss Suurupi nr 3 poisse - pärituule ots Tallinna lahe teljepoi nr 3 - külgtuules terav spinnisõit finišisse Pirita jõel. Arvestades hommikul vaevu puhulunud 1-3 m/s tuult ei suutnud ma end kontrollida ja küsisin mõnevõrra ebaviisakalt võistluste korraldajalt: "Kas te teete nalja või?" Soots ei olnud aga oma huumorimeelt kaotanud ja küsis vastu: "Kas peaks veel pikema raja tegema?" Palju ei puudunud kihlveost, kus mina pakkunuks raja läbimise ajaks 24h ja Soots 5h. Kuna 24h oli räigelt üle pandud ja kaotus olnuks juba ette teada, siis tagasihoidlikult loobusin kihlveost.


Tuulelaul asus starti 5-liikmelisena. Üle pika aja hoidis rooli meie kunagise meeskonnaliige Viljar, kes viimased 2 hooaega Evelyn III tiimiga kaasa on sõitnud. Lisaks põhimeeskonnale koosseisus Rait, Siim ja Andro sõitis meiega kaasa ka Taavi.

Regati start oli rahuldav, veidi hilinesime vaid kiirendusega. Teist võistluse järjest sai aga parima lähte Eneli. Esimene krüss Katariina kaisse oli kogu edaspidist võistlust silmas pidades fataalse tähtsusega. Tuul oli endiselt vaikne ja äärmiselt keerutav. Kui tavaliselt võidavad lääne tuulega need, kes kõige pikemalt reisisadama alla sõidavad ja sealt otse märki tulistavad, siis sel korral oli vastupidi. Võitsid need, kes rohkem merele hoidsid. Nii suurendas Eneli kohe alguses vahet kogu ülejäänud pundiga uskumatult palju. Ka meie ahtrist ära pautinud Merikotkas sai kiirest ülejäänute ees edu sisse. Meie eesmärk oli aga kontrollida Leilat ja Viru. Krüssu lõpuosas tekkis mingi moment, kus kuidagi arusaamatult Leila meie kolmesest pundist tuuleauku jäi ja meie üksinda eest ära saime. Märgis olimegi füüsiliselt Merikotka ja Leila järel kolmanda.


Edasi jätkus armutu konkurentide tagaajamine. Eneli püüdsime kinni õige pea ja ka mõõdusime. Merikotkaga nii lihtsalt ei läinud. Tagant tuli hoopis Leila kohati päris hea ründenurga ja kiirusega ning ka Viru püsis veel ohtlikult lähedal. Mida aeg aga edasi, seda tugevamaks tuul läks ja tugev tuul teatavasti meile sobib. Pika krüssuotsa lõpus Suurupi lähistel olimegi Merikotka sisuliselt kinni püüdnud. Leila, kes vahepeal tundus lähenevat, siiski ohtlikusse kaugusse ei jõudnud.


Pika pärituule otsa alguses puterdas Merikotkas kõvasti spinni heiskamisega ja nii õnnestus meil neist mõõduda, olime esmakordselt võistluse ajal tõusnud füüsiliselt liidriks. Merikotkas aga ei olnud veel meelt heitnud. Vahemärkusena olgu manintud, et Merikotka soodis sõitis sel võistlusel teada-tuntud purjetaja Margus Kastehein, kes omal ajal Lennukiga ka pallile ringi peale tegi. Õige pea püüdsidki nad meid oma 5 m2 suurema spinniga uuesti kinni ja sõitsime külg-külje kõrval päris pikalt. Tuul oli mõnus 6-9 m/s ja lained võimaldasid jahi nii mõnelgi korral klissi saada, tippkiiruseks saime 9,7kn. Finišiks olime saanud Merikotka ees napi 8 sekundilise edu. Ülejäänud konkurendid olid jäänud piisavalt kaugele, et olime regati võitjaks ka peale distantsi läbimise aegade korrigeerimist. Merikotkas oli teine ja Viru kolmas. Suurepärase algusega üllatanud Eneli pidi taanduma viiendaks. Meeldiva üllatusena sõitis kogu pika distantsi vapralt läbi ka alles teist kuud KJK regatte kaasa sõitev Estella. Hoolimata sellest, et protokollis peavad nad leppima kohtadega päris viimaste hulgas, on selline pidev võistlustel kaasasõitmine parimaks purjetamise kooliks ja aasta pärast on võimalik sellise kogemuste pagasiga edukalt ka Muhu väin kaasa teha. Kiidame!


Regati läbimise aeg oli meil 4h ja 48 min ehk sisuliselt sama aeg, mida Soots enne regatti prognoosis - mees teab, mis mees räägib. Kuigi selline keskmisest pikem võistluse formaat on KJK võistluskalendris igati tervitatav, oleks tore kui tavapärasest pikamast sõidust informeeritaks võistlejaid ette veidi rohkem kui 45min enne starti. Nii pidime merele suunduma ilma korraliku eineta ja ka nt käsi-GPS'i tagavapatareid ei olnud käepärast.

Jahtklubi regatt oli muuhulgas ka Caprice Cup'i osavõistluseks. Selles seeriavõistluses oleme seni saavutanud kohad: 1., 1., 1., 2., 2. ja 1. Sarja viimane etapp - Hooaja lõpuvõistlus - toimub oktoobri lõpus. Kuna seeriavõistluse kokkuvõttes lähevad 2 halvima sõidu tulemused mahaarvamisele, siis tõenäoliselt oleme tänaseks oma esikoha selles seerias juba kindlustanud. Järgmine start ootab Tuulelaulu ees kolmapäeval.

0 kommentaarid:

Postitage kommentaar