Septembri viimase Kolmapäevaku needus kestab

Täpselt aasta tagasi oli meie blogi postituse esimene lõik järgmine: "Septembri kuu viimasel kolmapäevaregatil ei ole meie meeskond elus veel kordagi finišiliinini jõudnud. Ülemõõdunud aastal kui sõitsime veel jahiga Eneli, olime selleks ajaks jahi uuele ja väga heale omanikule ära müünud. Aasta tagasi olime võistluse sunnitud katkestama tormi tõttu ja tänavu katkestati sõit tuule puudumise tõttu. Hirmuäratav statistika." Tundub uskumatu, kuid needus kestab ja Tuulelaul ei jõudnud finišini ka tänavu. Mis siis sel korral juhtus?

Tänane Kolmapäevaregatt hakkas viltu kiskuma juba päeval kui meie vöörimees Andro ootamatult teatas, et tal on tõsiseid probleeme õhtul õigeks ajaks Piritale jõudmisega. Leppisime kokku, et asendajat talle otsima ei hakka ja ta püüab ikkagi jõuda. Kell 17:06 ehk sadamast väljumise viimasel minutil tuli aga kõne, et võta või jäta, mees ikkagi kohale ei jõua. See oli väga halb märk, sest ilmaennustus prognoosis sõidu jaoks järsult tugevnevat tuult.

Kui Piritale sõites paistis Tallinna laht veel suhteliselt rahulik, siis mõõda Pirita jõge lahe poole kulgedes oli näha, kuidas tuul tõesti iga hetkega järjest tugevnes ja laine juba üle muuli lõi. Tuulelaul keeras jahi nina vastu tuult ja hakkas heiskama groot-purje. Kui puri oli enam kui pooles mastis, lendas aga ootamatult mastist alla ülemine pakstaak. Selgituseks olgu öeldud, et tegu on ühe masti kinni hoidva trossiga. Nimelt oli pakstaak jäänud õnnetult groodi topi taha kinni ja groot tõstis selle masti seest välja.

Hetkeks tekkis meeskonnas peataolek, et mis nüüd siis saab. Tuul käis ainuüksi muulide vahel juba puhanguti 14,5 m/s. Kes masti läheb? Tõmbasime jahi muuli äärde laine varju ja esimesena proovis Rait, ilma julgestuseta. Esimese saalingu peale jõudes oli selge, et mõõda märga masti ilma julgestuseta sellise piitsaga ei roni. Järgmisena tõmbas endale turva-falli ümber rooli-mees Risto ja kamandas: "Tõmmake mind üles." Tema tuli alla umbes poole pealt. Meie stardini oli jäänud u 15min.


Keerasime juba otsa sadama poole tagasi ja loobusime startimisest, kuid siis tekkis mõte, et lähme Kalevi JK kraana juurde tuule- ja lainevarju ning proovime uuesti masti minna. Mõeldud tehtud. Jaht korralikult kai külge kinni, turva-fall Ristole tagumiku alla ja tõmbasimegi ta üles. Pusimist oli palju - küll kukkus pakstaak alla, küll ei läinud see masti korralikult sisse tagasi - aga lõpuks ikkagi asja sai. Lasime kiirelt kaiotsad lahti ja tuiskasime täispööretel tagasi tagasi mere suunas, äkki jõuame ikkagi starti. Samal hetkel raadiosaatjat käima pannes saime aga kurva info osaliseks, meie grupi stardini oli jäänud vaid 30sekundit. Nii olime sunnitud ikkagi koju tagasi pöörduma.

Pirita TOP'i ilmajaama tuulegraafik - alla 12,5 m/s keskmine tuul sõidu ajal ei langenud.

Olgu öeldud, et ilm oli merel õige pööraseks läinud - kohtunike sõnul oli stardi hetkel tuulekiiruseks keskmiselt 12m/s ja ERGO tiimi sõnul käisid puhangud enne starti ka 16 m/s juures. Merelt pöörasid juba enne starti tagasi väga paljud jahid - Forte, Merion, ERGO, Tessa, Nautilus, Merikotkas jt. Lisaks katkestas sõidu 6 võistlusel startinud 19 jahist, s.h. meie grupi jahid Leila ja Gemma. Leila sadamasse jõudes võis naiskonna poole pealt kuulda arvamust: "Täna oli merel tõsiselt kole." Meie grupi viiest startinud jahist jõudis finišisse seega kolm ja paremusjärjestuse moodustasid: Blanca, Viru ja Astraia. Blanca rooli hoidis täna muide Edasi kapten Koit Pauts.

Kolmapäevaregattide vahekokkuvõte ei ole veel avaldatud, kuid Tuulelaul peaks oleme veel endiselt liider, kuid tänase võiduga lähenes Blanca meile päris ohtlikult. Hooaja lõpuni on jäänud veel 4 võidusõitu. Üks on aga kindel - järgmiseks ostuks on meie meeskonnal nn pootsmanni tool, millega mastis saab käia:)