Hooaja lõpuvõistlus

Kui Tuulelaulu tiim laupäeva hommikul Piritale jõudis, oli jaht juba ette valmistatud. Sellist "ettevalmistlust" ei oleks aga osanud uneski ette näha. Nimelt oli värske Kolmapäevaregattide võitjapaat üle puistatud roosiõite sülemiga. See tõeliselt romantiline šest võttis südame härdaks ka meie tiimi kõige kangemal merekarul. Suur tänu, kes iganes selle vahva ettevõtmise taga olid!

Nüüd aga lõpuvõistluse juurde. Sügisele omaselt puhus tuul keskmiselt valjemalt, s.o. u 7-10m/s. Meie tiim oli mehitatud 4-liikmelisena, puudu oli vöörimees Andro. Kuna aga meteoroloogid nägid ette pigem tuule vaibumist kui selle valjenemist, siis otsustasime abikäsi juurde mitte värvata.

Ülalolev foto on tehtud mõned sekundid enne starti. All vasakus nurga on näha ka Tuulelaulu vöör. Jah, me jäime starti korralikult hiljaks. Nimelt olime enne starti otsustanud genoat tuules mitte kulutada ja jätsime selle heiskamise viimasele hetkele. Kolme asja korraga teha - purje heisata, jahti trimmida ja stardiks valmistuda - ühe puuduva kätepaariga seda teha ei jõua ja nii see start käriseski... Õnneks saime käigu päris kiiresti ette ja head ründenurka sõites olime esimese krüssu keskpaigaks juba esikolmikus. Distantsiks muide oli 2 "vorsti" finišiga jõel.

Esimeses pöördemärgis olime Blanca järel teisena. Leila oli meist veel 5min enne märgivõttu vasakuga eest läbi sõitnud, kuid märgiks oli vahe mõned paadipikkused juba meie kasuks.

Peale märgivõttu saime spinnakeri teistest kiiremini üles ja tööle ning õige pea õnnestus meil ka Blancast mõõda sõita. Olime tõusnud liidriks. Huvitavaks tõotas olukord kujuneda aga märgus. Lisaks meile ja Blancale olid sama märki võtmas ka esimese grupi suured jahid eesotsas 41-jalase Premiumiga. Olid nad ju sõitmas sama distantsi, ainult ringide arv oli suurem. Selles pundis kõige sisemist positsiooni omades pöörasime ümber märgi esimesena meie. Paraku olid aga spinni-brassil stressisõlmed sees ja spinn ei tulnud lõpuni alla. See võimaldas Blancal kohe märgis meist paremini kõrgust võtta ja ka mööduda. Palju ei puudunud, et ka Premium ja Olympic meist käparditest üle oleks sõitnud. Nii hullusti õnneks ei läinud ja saime hakata halastamatult uuesti Blancat püüdma.

Teise ja ühtlasi viimase krüssuga aga midagi märkimisväärset ei juhtunud. Vahe Blancaga eriti ei muutunud ja ka Leila püsis meie selja taga ohutus kauguses. Nagu hooaja teises pooles välja on kujunenud, siis meie trio selja taga tuleb reeglina jupp tühja maad ja alles siis tuleb ülejäänud seltskond tihedalt puntras. Sel korral oli osalejaid meie grupis üllatuslikult palju - 10 jahti - nii et ka taga pool käis väga tihe andmine.


Viimasele pärituule otsale sõites oli kõik veel võimalik, Blanca püsis ilusti löögiulatuses. Kiire spinniheiskamise ja õnnestunud trimmiga saime nad õige pea ka kätte, kuid mööda sõita ei suutnud. Otsustasime hoopis teha paar vahehalssi ja lootsime puhta tuulega paremat käiku arendada. Vähesel määral strateegia end ka õigustas ning muulide vahelt sõitsime sisse juba Blancaga külg-külje kõrval. Võrdseimast-võrdsemalt kulgesime finiši poole. Füüsiliselt ületas finišijoone Tuulelaul napi 1sekundi enne Blancat ja seda muide teist võistlust järjest. Meist omakorda 38sek hiljem finišeerus Leila.


Regati koondkokkuvõttes ei tähendanud meie 1 sekundiline edu Blanca ees aga midagi. Tänu veidi paremale händikäpile oli Blanca peale aegade korrigeerimist meist 11 sekundiga ees. Tuulelaulule seega teine koht. Regati koondprotokoll on nähtav SIIT. Peale finišit keeras Tuulelaul ilma sildumata oma nina koheselt ümber ja võttis suuna oma selle hooaja talvitumispaika Noblessneri sadamasse. Seetõttu ei olnud meil kahetsusväärselt võimalust osa võtta võistluse autasustamisest.

Hoolimata sellest, et purjetamishooaeg on selle võistlusega lõppenud, ei kavatse me oma blogi kinni talveunne saata. Lähiajal on kirjutada veel paljutki - kõikvõimalike seeriavõistluste kokkuvõtted, hooaja kokkuvõte, hooaja lõpupidustused, jahi väljatõstmine ja hooldusremont jne jne. So, stay tuned;)